Otsi postitust:

14. jaan 2010

Innovatsioon, ahoi!!

Kui ma veel eelmise aasta lõpul olin veendunud, et majandussurutis ja innovatsiooniaasta on inimesi veidi raputanud ning siit edasi saab ainult paremaks minna, siis peale tänase E24 lugemist tuli skepsis minu sisse tagasi: Eesti raamatukaupmehed kardavad e-raamatuid - Äriuudised - E24.ee
Targemad räägivad, et innovatsioon pidi olema säärane elluviidud uuendus, mis on reaalselt edu saavutanud. Jama on selles, et uuendust - eriti radikaalset uuendust - kavandades pole üldse kindel, kas edu tuleb ehk kas uuendusest saab ka innovatsioon või mitte. Vahest tekib aga tunne, et me ei tunne innovatsiooni ära isegi siis, kui see meile puust ette tehakse ja punaseks värvitakse.

Polnud see ju ammu, kui sama E24 kirjutas: E-raamatud esmakordselt Amazonis tavaraamatutest populaarsemad Sõbrad! Kui see pole tõestus ühe uuenduse edust, siis mis see on? Eestlane on uhke ja alati valmis kuulutama kui paindlikud ja kiired muutustele reageerijad me oleme? Tõsi, internetipangandus on meil hästi arenenud, mobiili teenustes oleme ka paljudest arenenud riikidest kaugel ees, Orkutit ja Facebooki kasutame tasahilju ka, aga sellega kipub asi suuresti piirduma. Kusjuures, kui internetipanganduse ja mobiiliteenuste puhul, e-riigist rääkimata, on eestvedajaks olnud kohalikud tegijad, siis nii Orkut kui Facebook ei ole eestlaste leiutised ja neid õpime me tundma alles siis kui ülejäänud maailm neid juba tavapäraseks peab.

Paradoks on selles, et need uuendused, millega eestlased ise algust teevad, need levivad meil kiiresti, need mis tulevad väljast ja on tegelikult ennast juba tõestanud, nendesse me ei usu! Varem või hiljem tulevad need aga paratamatult ning justkui suure üllatusena!

Veidi vähem kui 20 aastat tagasi irvitasid kõik esimesi mobiiltelefoniomanikke, kes sõitsid autoga levi piirkonda et siis suurte ja kohmakate aparaatidega kalli raha eest rääkida. Mäletan oma naabrimeest, kes tuli igal õhtul autost suure "kohvriga" ning enne kui trepikotta siseneda sai pidi pika antenni maha keerama, et uksest sisse mahtuda. Päris naljakas oli!

Põhjus, miks vaene eestlane ostis omale varem mobiiltelefoni, kui jõukam sakslane peitub ilmselt selles, et see sama eestlane pidi 15 aastat analoogtelefoni järjekorras ootama samal ajal kui sakslane kasutas ammu laste teisest toast sööma kutsumiseks telefoni - oli tal neid ju kodus mitu! Ilmselt tollane monopoolne telefoniettevõte ka ei uskunud, et Eestisse kunagi see aeg saabub, mil mobiiltelefone müüakse rohkem, kui tavatelefone. Või siiski! Eesti Telefoni järglane Elion on täna edukas ettevõte, tõsi tavatelefoniteenus pole just nende põhiline müügiargument.

Kas 4 000 EEK e-raamatu lugemisseadme eest on suur raha või mitte? Ma julgen arvata, et iga teise inimese mobiiltelefon maksab vähemalt sama palju või veidi rohkem! Iseasi on see, et telefonioperaator andis talle selle telefoni tähtajalise lepinguga poolmuidu või suisa tasuta!

Senikaua, kui lugemisseade on kallis ja seda saab ainult interneti teel ameerikamaalt tellida, ei tasu eestikeelse e-booki müük tõesti ära, sest ostjaid lihtsalt pole. Kui juhtub aga, et see põlvkond, kes loeb inglise keeles sama hästi kui eesti keeles ning kellel ei ole paberifetišit, saab Amazonist inglise keelse originaali odavamalt, kui paberraamatu poest - kusjuures e-booki ost käib kiiremini ja mugavamalt kui paberraamatu ost - siis on teie seis tõsiselt halb!

Uskuge mind kulla raamatumüüjad, tuleb see aeg, mil ka Eestis müüakse e-raamatuid rohkem kui paberraamatuid ning see võib juhtuda varem kui arvata oskate! Millal see juhtub ja kes neid müüb on suuresti juba teie endi teha! Võib pea liiva alla peita ja oodata, millal mõni konkurent või uustulnuk (NB! kes veel aru ei saanud, siis väga selge vihje maas vedelevale äriideele!) hakkab tasuta e-raamatu lugemise seadmeid jagama ning avab Amazonis eestikeelsete raamatute müügiosakonna ega pea üldse kulutama suurt hulka raha ilusatele poodidele kallites kaubanduskeskustes. Aga te ei pruugi oodata!

Eesti väiksuse fenomen on see, et turg on väike ning "uus" ja "vana" ei saa liiga kaua teineteise kõrval eksisteerida, sest kriitilist massi lihtsalt ei ole! Kui väga me ka ei taha, muust maailmast puutumatut saarekest, kuhu välisilma mõjud ei jõua me ka ehitada ei saa ning ega vist väga tahagi.

Seega enne kui jalgrattale abimootori leiutamisega edasi minna on mõistlik korra ringi vaadata, ega keegi juba mopeedi ega mootorratast leiutanud pole.