Otsi postitust:

7. mai 2010

Millest kõneleb burger

Lugesin Veigo postitust selle kohta, miks gümnaasiumilõpetaja ei peaks EBS'i minema. Ühelt poolt toetan tema mõtet, et valitud sümboliga on reklaamibüroo ehk väikese maitsevääratuse teinud, kuid ...

...äkki on siin siiski tegemist klassikalise turundustrikiga - tekita "skandaal," et sinust räägitaks, aga tekita see nii, et negatiivselt arvab ainult see seltskond, kes ei ole sinu sihtgrupp ja sinu sihtgrupis seevastu tekiks huvi vaadata, et mis asi see siis on, mille üle kõik nii hirmsasti karjuvad. Edukaima näitena meenus mulle kunagine Hansapanga NPNK kampaania, kus linn joonistati mingeid koera moodi tegelasi täis, millest suur poleemika tekkis. Ainus keda see ei häirinud oli noorem seltskond, kellele selle kampaaniaga pangatoodet müüdi.

Veigo ning mina pole ilmselgelt antud "burgerikampaania" sihtgrupiks, ca 18 aastane gümnaasiumilõpetaja on. Usun, et hamburgeriga assotsieeruvad meile veidi erinevad emotsioonid. Veigole rämps ning manduv moraalsus, 18a. noorele ilmselt pigem hea seltskond ja hilisõhtune fun.

Mille vastu ehk keegi ei vaidle on see, et suuremad burgeriketid on siiski üle maailma edukad ettevõtted ning mis seal salata, MASU tingimustes on vähemasti Tartusse kerkinud burksiputkasid nagu seeni pärast vihma. (loe: ettevõtlikkumad tööta jäänud on asutanud oma ettevõtted) Selle poolest võiks reklaami ju päris õnnestunukski lugeda, sõnum on selge - vali kas hilisõhtune burks ja telekas või edukas ettevõte. "Topeltjuustu" mehed ei hakka reklaami lõpunigi lugema ning põrutavad kohe mäkki samas kui mõtlevam pool ehk tulebki EBS'i infopäevale ning õhtuks on kõik rahul!

Tegelikult hakkas mind painama hoopis teine lugu, mida see "burger" mulle jutustas. Usun, et hakkame taolisi koolidesse meelitamise kampaaniaid varsti päris tihedalt nägema. Nimelt see seltskond, kelle pärast hiljuti pensioniiga kergitati käib ju praegu erinevates koolides. Era raha eest õpetavad koolid tunnevad kitsast turgu juba üsna otseselt. Õige pea on järg riiklike kõrgkoolide ning vähe sellest ka gümnaasiumite käes!

EBS'i kiituseks tuleb mainida, et hoolimata vaieldavast sümbolist on nad vähemasti ilusa väljanägemisega plakati lasknud kujundada. See jura, mida kevadeti erinevate kõrgkoolide poolt telekas lastakse on kui ALO-TV õudusunenägu. Mõned kõrgkoolide reklaamklipid on selgelt põlve otsas käepäraste vahenditega tehtud ja minu silmis need pigem langetavad kui tõstavad vastava kooli "aktsiat." Selge see, et raha on vähe, aga usaldust see "säästukas" ka ei tekita, sorry.

Seepärast ei teagi, kas karta või oodata, millal gümnaasiumid hakkavad enese reklaamimisega aktiivsemalt tegelema, nendel ju võimalused veelgi tagasihoidlikumad. Julgen väita, et enese reklaamimisest nad ei pääse, sest õpilaste arv kukub tuntavalt, samal ajal iga vald üritab oma 5 õpilasega gümnaasiumit iga hinna eest säilitada. Ainus viis sellel maastikul ellu jääda on silma paista. Enne kui silma paista tahta tuleks aga korra järele mõtelda, millist muljet ja kellele tahaks endast jätta.