Ehk siis, kes veel ei tea, siis 28.05 oli mul viimane palgaline tööpäev ning tänaseks täpselt nädalakese jagu olen vabahärra staatust nautinud. Et kõik toimus väga äkki, siis on mõistagi küsijaid ja "noh nüüd parematele jahimaadele jah?" helistajaid, kirjutajaid omajagu. "Kuhu nüüd edasi?" küsimusele "Täpselt ei tea, vaatan veel!" vastates on märgata et inimesed jagunevad väga selgelt kaheks. Esimesed, kes väikese kaastundega pilgus su töötuks tembeldavad ning teised, kellel on varmalt kohe varrukast mitu huvitavat ideed ja pakkumist võtta. Minu suur rõõm ja tänu viimastele, sest möödunud nädal, mis pidi ju vaba olema, on tänu teile tõesti väga tihedks ja samas huvitavaks kujunenud.
Ilmselt parim viis hetke emotsioone kokku võtta, on toetuda hiljuti meediastki läbi käinud viimatisele Eurobaromeetri uuringule, mis taaskord kinnitab tõsiasja, et kõige esmaseks tõmbajaks ettevõtlusega alustamisel on isiklik vabadus ning palgatöö tegemisel regulaarne sissetulek. Ühelt poolt on ääretult mõnus tunne taas ise oma aja peremees olla, teisalt valetaksin kui ütleksin, et ei muretse üldse selle pärast, kuidas mõne aja pärast rahadega välja veab, kui reservid lõppevad.
Siit ka aus ülestunnistus, et kaalul on nii mitu huvitavat tööpakkumist, kui plaanid, kuidas oma isikliku ettevõtmisega startida.
Rusikana silmaauku sobis aga lõik mida juhtusin täna lugema raamatust "Tundeterroristid." (H. Fuchs, A. Huber, Varrak 2007 lk 60-63) Nimelt Corinne Maieri teesid, mille ta pani kirja Prantsuse energiagigandi EdF tegevjuhina, kui lahkas ühe tavalise kontoritöötaja argipäeva.
Enesele meelekindluse turgutamiseks, et kõhklushetkel oleks kuhu pilku heita, panen selle muutmata kujul ka kirja:
1. Firma ei ole enam edu saavutamise paik. Sotsiaalne tõus on blokeeritud, diplomid annavad nüüd väga vähe garantiisid ja karjääri tegemine ei ole enam iseenesest mõistetav.
2. Firma ei ole osavõtlik institutsioon. Ta ei hoolitse vähemalgi määral oma töötajate parema käekäigu eest ega respekteeri ka ise enam väärtusi, mida täiel häälel kuulutab. Töötajad on tänapäeva orjad.
3. Te olete vaid ettur malelaual ja töökoht, mille firma teile annab ei ole muud kui kingitus. Igaüks meist on vahetusobekt, mida firma võib oma suva järgi kohale määrata ning sealt jälle eemaldada.
4. Te töötate, sest peate seda tegema. Keegi ei armasta tööd teha, muidu töötaksid inimesed tasuta.
5. Mida rohkem suurfirma millestki räägib, seda vähem seda olemas on. Eriti rõhutatakse eetikat, kuigi firma ei usu absoluutselt mitte millessegi.
6. Kui teie ülemused räägivad teile: "Meie kaastöötajad on meie kõige väärtuslikum trump" või "Teie ideed on meile tähtsad," on tegemist tagajärgedeta jäävate banaalsustega
7. Töö suurfirmas teenib eesmärki aheldada indiviidi, kes muidu hakkaks kehtiva korra vastu võitlema. Seepärast eelistatakse kuulekaid inimesi, kes tõmbavad selja küüru ja teevad mängu kaasa.
8. Firma keel on ettekavatsetult hägune ning mõistetamatu. Juba Goebbels kuulutas, et ta ei räägi mitte selleks, et midagi öelda, vaid selleks, et mõju saavutada.
9. Sissetulek pannakse paika ebavõrdsete partnerite jõukatsumises, milles on vastamisi eraldiseisev töövõtja, kes vajab töökohta, ja läbi-lõhki organiseerunud firma.
10. Tähtajatu piiratud lepinguga töörügajad täidavad ametlikult ainult kõrvalise tähtsusega ülesandeid. Tegelikkuses lasub neil sageli kogu töö, mida astme võrra kõrgemal olijad ei viitsi ära teha. Kes sellega soostub, riskib karoshi, ületöötamisest põhjustatud jõhkra surmaga, mida seni tuleb ette ainult Jaapanis.
11. Olulisim töölevõtmise kriteerium on see, kes te olete, mitte see, mida te oskate. Otustav on "võime teha meeskonnatööd" ja "suhtlemisanne," tööoskused on kõrvalise tähtsusega.
12. "Firmakultuur" on oksüümoron, vastuolu iseeneses. Senikaua kui kõik on hästi, on firmakultuur väga kasulik asi, kuna loob kunstlikku identiteedi- ja ühtekuuluvustunde. Niipea aga kui midagi läheb viltu, kuulutatakse see arhailiseks jäänukiks, mis on muudatustele takistuseks.
13. Kuna kõik täidavad oma aega ülemuse töö ärategemisega, on teha seda vähem, mida kõrgemas tipus ollakse.
14. Kaasaegne juht ei usu millessegi. Erinevalt "uutest nõukogude inimestest" ei innustu ta ka millestki ega tunne selle firma suhtes, kus ta töötab, vähimatki lojaalsust.
15. Kõrgema ametniku põhitüüp on täiesti harimatu inimene. Meid juhib Homo oeconomicus cretinus.
16. Firma kulutab miljoneid arvukatele "spetsialistidele" nagu juhtimiskonsultandid, kes saavad palka peamiselt selle eest, et ütlevad alati seda, mida nende vestluskaaslane kuulda tahab.
17. Paljudest toimekatest tegevusvaldkondadest pole üleüldse muud kasu peale selle, et nad juhivad paberivoogusid või mängivad istungeil tola.
18. Mida vähem on vabrikuid, seda vähem on töötajaid ja seda vähem on palgatšekke - ning seda paremini on doteeritud juhatuse liikme ametipostid.
19. Sama vähe, kui te olete töö juures võitnud, võite ka kaotada, kui te midagi ei tee. Seega võite oma firma rahumeeli oma passiivsusega halvata ning teha seda ilma igasuguse riskita. Hakake hädavareseks, kohanemisvõimeliseks veidrikuks, kes ei allu manipulatsioonidele. Pole mingit mõtet püüda süsteemi muuta.
20. Teil ei tarvitse karta mingeid ebameeldivusi, kui "ütlete sisimas oma koha üles." Olete ümbritsetud saamatutest tüüpidest ja tossikestest, kellele teie agaruse puudumine nüüd küll silma ei torka.
21. Sellest mis te teete ei ole lõppeks mingit kasu ja teid võidakse iga hetk asendada esimese ettejuhtuva idioodiga. Niisiis tehke tööd nii vähe kui võialik, varuge parem aega selleks, et end "müüa" ning rajada endale toimiv võrgustik.
22. Teid ei hinnata mitte selle järgi, kuidas te oma tööd teete, vaid teie võime järgi kohaneda.
23. Ärge nõustuge mitte mingil tingimusel asuma vastutusrikkale ametipostile. Teil tuleb ainult rohkem tööd teha, erilist kompensatsiooni selle eest loota ei ole.
24. Valige suurfirmas kõige tarbetumad töökohad: nõustamine, ekspertiis... Mida kasutum te olete, seda vähem saab teie panust firma edusse kvantifitseerida.
25. Vältige operatiivseid ametikohti nagu katku. Ideaalne on lasta end määrata mõnele silmatorkamatule tööpostile.
26. Seejärel hoiduge kõikvõimalikest muudatustest. Lahti lastakse ainult neid töötajaid, kes on nähtaval.
27. Kohelge tähtajaliste lepingutega kaastöötajaid, praktikante ja abitööjõude hästi. Ärge unustage, et nemad on ainsad, kes tõesti tööd teevad.
28. Tehke endale selgeks, et teie firma naeruväärne ideoloogia ei ole "tõesem" kui marksismi oma. See kõik kestab vaid piiratud aja ning variseb päris kindlasti kokku.